..kui see vaid nii oleks. Vanasti oli tõesti taevas sinisem ja rohi rohelisem, nagu selgub vanast luulereast.
Vabandan kõigi lugejate ees, kes meie blogi lehel on käinud ja meid ikka lugenud, et oleme sellise pika pausi jätnud.
Võtan selle kuu siis kokku toredate märksõnadega- loodusmuuseum, vanalinn ja teater.
Põikan korraks ka veebruari lõppu, kus mil meil toimus lasteaias Maoaasta karneval ja lasteaia sünnipäev traditsiooniliselt magusa tordipeoga.
Karnevali päeval oli meil rühmas tõeline loomaaed, sisinat, susinat ja urinat kostus terve päeva jooksul. Pidi jälgima vaid jalge ette, et mõnele maole peale ei astu. Saalis said kõik end õnneks tühjaks vingerdada. Rõõmu ja nalja oli nabani!
Päev enne naistepäeva käisime meie rühmaga vanalinnas. Veebruaris, kui Loodusmuuseumis käisime,
otsustasime vanalinna pikemale jalutuskäigule tulla. Oppekäiku vanalinna alustasime Vabaduse väljakust, kus lasime meie väikesed lepatriinud üle platsi jooksu- kes kiiremini Vabaduseristini jõuab.
Tore oli vaadata, kuidas meie putukad sellel inimtühjal suurel platsil oma jooksu nautisid. Edasi liikusime Raekoja platsi poole Vanale Toomasele lehvitama. Teele jäi Niguliste kirik ja ausammas Eduard Vildele, kelle muuseumis me sügisel käisime.
Lapsed olid imestunud, et kus siis härra Vilde vuntsid on. Saime teada, et selle ausamba on teinud Karli vana-vanaisa. Raekoja küljes proovisime ära häbiposti rõnga ja mõtlesime mis tunne võiks olla seista seal terve päev linnarahva ees.
Järgmine tore peatuspaik oli Raeapteek kuhu sisse astusime. Põnev oli vaadata neid vanasid kaale, tunda rohu lõhna ja uudistada ilmaimet, mida kõike vanal ajal ravimiseks kasutati. Eks küsige lastelt järgi, ise ei söenda siia kirjutadagi.
Kuid kuna apteek on täiesti toimiv asutus hetkel, siis ostsime lastele vitamiinid, et nad jõuaksid rännakut vanalinnas edasi teha.
Mööda väikseid tänavaid jõudsime Maiasmoka kohvikuni, kus Kaja oli lubanud lapsi premeerida, neid kookide ja mahlaga kostitades. Õppisime kuidas viisakalt kohvikus käituda ja see tuli meil ütlemata hästi välja.
Kena kinnitatud, võisime ülalinna minna, see polnud sugugi kerge, sest tõus oli väikestele jalgadele ränk.
Christoferi soovil möödusime Riigikogust ja suundusime Pika Hermani torni kõrvale, et veenduda kas tornil on uks või mitte. Meie juttu, et torni saab riigikogu hoovist, hästi ei usutud.
Emily soovil suundusime Toomkirikusse, meie õnneks saime kena orelikontserdi, tore härrasmees näitas meil käärkambrit ja ise uudistasime vappe ning süütasime küünla heade mõtetega.
Ja oligi aeg lasteaia poole astuda.
Matk oli pikk ja tõeline nauding ootas lapsi lasteaias, lõunasöögi- ja une näol.
Igatahes jätkub meil vanalinnast jutte ja pilte tänaseni.
Märtsi teine nädal tähistasime emakeele kaunist kõlla, tehes iga päeva lastega jutukesi ning teatrit. Selleks said lapsed iga päev uued nukud oma mängude jaoks teha. Esimesel päeval sündis magnetteater Anni ja Antsuga,
teine päev pärlitest Tasku Timmud ja Jennyd,
kolmandal päeval volditud liblikad ja muud putukad.
Neljandal päeval maalisime Sipsikud ja jääpurikaid ning viimasel päeval mõtlesid lapsed ise oma tegelased välja ja joonistasid neid. Lastele meeldid hommikused jututunnid ja lavastused.
Rõõm on näha, et teatripisik on meie lastel sees!
Emakeele kaunist kõla kandis meie lasteaiast kaugemale Annabel, kes vahva luuletusega sai linnaosa voorust edasi ja vapralt haigust trotsides esines lõppüritusel Estonia Talveaias.
Sel nädalal tervitasime kevade tulekut mullaste kätega. Iga laps pani endale murumätta kasvama ja lilleseemnedki said mulda pistetud. Lumi küll õues tuiskab aga loodetavasti soe päike soosib meie taimekasvatust.
Kui me ka jäime hiljaks oma muru külvamisega ja rohelisi mättaid pühadeks veel pole, siis Pilvetriinud ise on väga rohelise-täpilised. Nimelt on meie rühma tabanud tuulerõuge sadu, seda küll täiesti õigel ajal, sest eks see lastehaigus tuleb ikka enne kooli läbi põdeda. Igatahes soovin kõigile täpilistele toredat fantaasiat ja vahvaid briljantrohelisi lilli ja mustreid kehamaalinguteks.
Kaunist kevadet kõigile ja kui ka õues pole veel soe, siis soovin kõigile südamesoojust hinge!
NB! Sõbrapäeval võtsime osa Päästeameti organiseeritud üritusest- TEE LUMELE 112, et teadvustada meile ja teistele hädaabi numbri olemasolu ja tähtsust. Ilm sooosis meid, voolisime lumest numbrid ja värvisime guassiga pritsides numbri selle üle.
Vastlapäeval saime vahva kaarikusõidu ümber lasteaia. ja EEsti sünnipäeval tegime nukke ja muud.
