KUIDAS LASTEAIA ÕUES KARTULID KASVAVAD?

Tallinna Lepatriinu Lasteaia Pilvetriinude rühma lapsed on juba mitu aastat mahetoidu fännid. Peame lugu koduaia marjadest ja õuntest, lasteaia mahetoidupäevadel saavad pudrutaldrikud alati tühjaks.

Reisime kuumaõhupallil LAHE-MAHE-maadel, tutvumaks mahetoitudega.

Sellel kevadel uurisime koos permakultuuri põhimõtteid. Meie õuealal on palju lehtpuid, mille lehed

peaksid olema heaks kasvukeskkonnaks. Permakultuuris maad ei künta ega kaevata, et mitte rikkuda mulla looduslikku struktuuri ja elustikku. Kasutatakse ainult multsimist ja lastakse enamuse tööst ära teha loodusel.

„Peenrana“ kasutasime suuri traktorikumme, mille põhja asetasime vanu pappe, siis mulluseid puulehti  ja kulu ,vahele kartulimugulad ja veelkord kompostihunniku lehed, kulu ja põhk ( seda oli meil kahjuks vähevõitu). Oma „peenra“ katsime peenikeste oksaraagudega, et linnud meie põldu segi ei sibliks. Kõige lõpuks kastsime „ peenraid“ tublisti, sest oli juba soe maikuu ja oli oodata põuda.

Kartuli tärkamist  märkasime juunis, just enne lasteaia puhkust. Kui sügisel uuesti kokku saime, tuli saak  koristada. Kartulivõtu päeval , 12.septembril kogusid lapsed kolmest kummipeenrast kokku 54 erineva suurusega mugulat, terve ämbritäie. Keskmiselt andis iga mahapandud mugul meile 6 kartulit.

PesimePesime, koorisime, viilutasime oma saagi ja küpsetasime ahjus krõpsudeks. Isegi ilma soola, maitseainete ja õlita maitsesid meie mahekrõpsud lastele väga.

Lisaks saagile kogusime ka terve hulga teadmisi mullast ( pirakad vihmaussid), köögiviljade kasvamisest, toidu valmistamisest jne.

Meie „kummipeenrad“ jäävad kindlasti uue külvi ootele.

Pilvetriinud Kumus

„JÄLJEKÜTID“    KUMU-s

Pilvetriinud võtsid 3.oktoobril ette pika käigu läbi imekauni sügisilma KUMU-sse. Sõitsime trolliga Balti Jaama ja sealt trammiga Kadriorgu. Luigetiigist möödudes nägime ka musta luike, tee oli kaetud värskeltpudenenud kastanimunadega. Oh, kuidas oleksime tahtnud sinna jäädagi, aga meil oli hoopis teine siht: meid ootas KUMU muuseumitund.

Kehastusime muuseumis jäljeküttideks ja muuseumiõpetaja juhtimisel asusime ülesandeid täitma. Kunstiteostelt (maalidelt ja kujudelt) pidime leidma lehma, hobuse, kana, koera, lamba, kajaka , metskitse ja tiigri. Kunstnikud olid mõnel pildil nad nii kavalalt peitnud, et esmapilgul ei märganudki neid.

Põnev ringkäik lõppes töölehe täitmise  ( leitud loomade jäljed ) ja mao meisterdamisega. Saime kiita oma tubli kuulamise, kaasatöötamise ja imeliste maomustrite eest.

Tagasiteel viskasime kiire pilgu ka Presidendilossile ja Kadrioru pargile. Iga lapse korjatud 2-st kastanimunast sai kokku Kadrioru Madu.

UUEL AASTAL UUE HOOGA

 

Nii tore oli septembris jälle kokku saada. Kõik need hambutud suud üle vaadata, suvemuljeid jagada ja uusi plaane teha. Kuna oleme lõpurühm, siis suuremad plaanid olid meie eest juba tehtud ja meil jäi vaid traditsioone järgida.

02.Septembril said kõik vanemad rühmad, meie lasteaias on neid 3, saalis kokku, et tähistada TARKUSEPÄEVA. Toreda programmi viisid läbi Liia ja Jaanika , kes olid end kostüümidesse peitnud ja lapsigi vallatlema kutsusid.

Nii tarkust kui nalja sai mõnuga.

Septembri algul pidasime maha mitu toredat sünnipäeva. Nii nagu meil rühmas tavaks on, laulsime, tõstsime õhku sünnipäevalast , sõime torti ja joonistasime HEADE SOOVIDE RAAMATU.

 

 

Ja on seda rõõmu, kui liivakastis kõik sõbrad kokku said. Häid Pilvetriinusid mahub palju ühte liivakasti.

Suvega oli lasteaia hoovi õuesõppe paviljon tekkinud. Oli see nüüd valimiste auks või mitte aga rõõm oli meiepoolne. Juba enne ametliku avamist pidasime lastega ühe tunni paviljonis. Lastele seal meeldis, seda enam et paviljon asub teisel majapoolel, kuhu me iga päev ei sattu. Mängisime paar mängu, kus lapsed said harjutada lugemist ja arvutamist hoovialal leiduvate vahenditega. Eriti lahe oli lastel poriga maalida.

Ametliku avamise auks esinesid meie rühma lapsed laulu ja luuletustega, teised said nautida etteastet ja kommituutut, mille linnaosavanem kingituseks oli toonud.

11.septembril käisime SOS (SEDA OSKAD SINA) päeval Kalevi staadionil, kuhu olid loodud 10 tegevuste pesa. Igas pesas ootas meid õpetlik tegevus või jutt. Esimese pesas said lapsed end kohe batuutidel hingetuks hüpata, teises pesas ootasid lapsi Punase Risti töötajad, kes rääkisid ohtudest ja nende vältimisest. Kolmandas pesas oli politseinik oma uhke autoga ja lapsed kuulasid ohutu liiklemise reegleid. Neljandas pesas oli politseinik rattaga ja saime tead kui oluline on rattasõidul kiivrit kanda. Viiendas pesas oli pommirühma töötaja, kes rääkis, et EI TOHI NÄPPIDA, KÄPPIDA, TOPPIDA midagi, mida sa ei tunne. Kuuendas pesas oli demineerija, kes näitas pommirobotit. Seitsmendas peas saime jalgpalli mängida. Kaheksandas pesas õpetasid päästetöötajad päästevesti kasutamist ja rääkisid ohutusest vee lähedal. Üheksandas pesa saime kuulda kui oluline on suitsuandur. Kümnendas pesas lihvisid lapsed oma jalgpalli oskusi vilunud treenerite juhendamise all. Peale väsitavat õppust ootas lapsi kosutav piknik mahlajoogi ja lihapirukatega.

Paar päeva hiljem külastasime Sidepataljoni, kus oli avatud uste päev. Lastel õnnestus näha sõdurite rivistust ja vannet, näha kus nad magavad (mõni sai narilgi istuda), puhkavad ja harjutusi teevad. Meile pakuti sõdurisuppi (pole enne näinud, et meie lapsed nii hästi söövad) ja kringlit. Meid juhendanud giidi abil katsusime ja kasutasime telefone ehk sidepunkti , proovisime 20 kg sõdurivarustust (millega noorsõdurid 60 km läbisid), tegime kuivtrenni automaatide ja püstolitega, läbisime takistusrada. Peale joonistamist saime kõigi laste suureks rõõmuks ka paintballi lasta. Lahkudes vaatasime ka soomusautod kiirelt üle. Päev oli väsitav, kuid ka õpetlik ja andis hea ülevaate sõdurielust.

Kuna september on saagikoristus kuu, siis meiegi võtsime kevadel permakultuurselt maha pandud kartulid ülesse, mis terve suvi aianurgas vanas autorehvis kasvasid. Laste ja õpetajate üllatus oli suur, kui saagiks oli terve ämbritäis kartuleid. Lapsed pesid need ise ära, hakkisid köögikombainiga ja tegid neist mahekrõpsud.

Saagirohkust võis näha ka „KÕIK PURKI“ nädalal, kui meie üleskutse peale pered oma hoidiseid tõid. Hämmastavalt palju ja maitsvaid hoidiseid saabus meie rühma, mida ka koheselt kasutama hakkasime. Leib maitses moosiga kui kook , letso leidis oma koha makaronidel, jne. Usun, et saame kevadeni mekkida koduseid hõrgutusi.

Nagu tavaks on saanud toimus septembris Lilleküla lasteaeda spordipäev Kristiine gümnaasiumi staadionil. Meid võttis vastu tuttav Kriss-Sass-Saa, kes juhatas meid erinevatesse võistluspunktidesse. Lapsed said mängida Kriss-Sass-Saaga, täpsust visata, palliviskeid teha, kaugust hüpata, jalgpalli mängida, teatevõistlust teha, köit vedada.

Laste sportliku tegevust autasustati kuldse medali ja mahlajoogiga.

Võime öelda, et oma sportlike tegevuste ja tervislike eluviisidega on meil TERVES KEHAS TERVE VAIM! Ja loodame, et nii nagu algas õppeaasta nii see ka jätkub!