Laske pillid hüüdma...

Nädal lõppes ja uus algas meie lastel väga kultuurselt. Reedel olid lasteaia saalis külas kaks Hiiumaa rahvariietes tädi , kes näitasid lastele väga põnevaid pille, mängisid toredaid lugusid ja lasid ka lastel pille proovida. Toon ülevaate vestlusest lastega, mis neile meeldis ja meelde jäi. See on väga ülevaatlik ja põhjalik ja siit saate Teie, armsad lugejadki, teada, milline meie rahvapilli hommik oli.
RAGNAR- meeldisid pillid, kulbipill eriti, ta oli nii vahva. Seda pidi hammastega kinni hoidma.
JOANNA-LIISA- meeldis kui tädid laulsid.
DARINA- mulle meeldis, et sain pilli mängida. Lokuti oli selle pilli nimi., seda pidi pulgaga lööma.
HANNA LISETTE- tädi mängis suurt kannelt, see oli nii armas.
ANNABEL- meeldis see, et sai liigutusi teha. Viiul meeldis ka, tal oli neli keelt ja poogen oli tehtud hobusesabast, seda võib igat värvi olla.
LEE- meeldis, et sain jauramit mängida.
MIA-tädidel olid naljakad pillid. Pehmed linnud laulsid ja öökulli ja parti pidi puhuma.
MARCOS- meeldis muusika.
PAUL_ERIK - kõik pillid meeldisid, eriti pardipill.
EMILY- jauram ja viiul ja flööt meeldisid. Jauram oli tehtud limpsipudelist, traadist,korgist ja suur pulk peab ka olema.
KARL- mänguloomad meeldisid, linnud olid pillid.
EMMA ANETTE- meeldisi tädide rahvariided. Nad olid nii värvilised. Kõige rohkem oli punast, siis sinist, kollast, oranzi, lillad olid triibud.
SIIM- mulle meeldis naljaka nimega pill,  see oli lokuti.

Kui lastega õue läksime (olime ainukesed, kes tuisku ei kartnud) ja lapsed mõnuga lumes möllasid, nägin, et Mia ainukesena kõnnib mööda aiaäärt ja korjab oksi. Ta tuli minu juurde ja ütles, et nedest okstest saame nüüd jaurami teha. Kiitsin ta thet aga kahjuks oid need oksad liiga väikesed ja pehkinud.Olin ju lastele saalis lubanud, et kui leiame toreda suure oksa, teeme ise ka rühmas jaurami.