Ahhoi, ma uhke meremees...

Nii kui mätas kuiv, algasid meie reisid jälle metsa ja mere äärde. Aasta sees väisame linnatänavaid ja muuseume, kuid nüüd kutsub meid taas loodus.
Eelmisel nädalal käisime  Kaberneeme metsas "Otsi Otti" teadmisi  kinnistamas.

 Õppisime kuidas  puule kopsides end kaugele kuuldavaks teha,

 

 uudistasime mägra linnakut ehk koopaid,  ladusime ohumärke,  küpsetasime lõkkes vorste

ja jõime vaarikavarre teed, ehitasime okstest onni jne.





Täna käisime vastukaaluks mere ääres. Meid võttis vastu Viimsi Vabaõhumuuseum, kus meile räägiti merereostusest ja kuidas meie inimesed saaksime seda vältida.


 Lapsed pidid erinevast materjalist esemeid vees lagunemise järjekorda panema.


Sokeeriv oli see, et kilekott hävineb 20 aastaga, plasttops 200 aastaga, klaaspudel miljoni aastaga ja kui palju kahju need esemed veel lindudele ja veeloomadele teevad. Vaatasime fotosid, kus loomad olid võrkudes ja kilekottides kinni, linnu kõhtu, kus oli 30 plastesemet sees, jne.

 Usun, et see pani meiegi lapsi mõtlema ning tulevane põlvkond on juba loodussäästlikum, kui selliseid õppeprogramme pidevalt ellu viiakse. Õppepäev oli tegus-korjasime lastega prügi mere äärest (Rahu vanemad! See oli ettevalmistatud praht.).

 Ehitasime liivast vulkaani

ning  seejärel näitasid gümnaasiumi õpilased  meie lastele, kuidas soodast ja äädikast toimivat vulkaani saab teha.Lugesime lastele küll sõnad peale, et sellised katsed jäävad tuleviku.


Vahva oli ka tornaado, mida sai teha kahe kokku ühendatud veepudeliga, lastes hooga joosta vett ühest pudelist teise.
 Põnev kogemus oli proovida, mida teeb laeva masuut ehk õli veele. Selleks segasid lapsed kakao ja toiduõli kokku (mängu masuut) ja tilgutasid seda vette.



 Seejärel said nad proovida erinevate vahenditega vett puhastada- koorides veepinda salvrätiga, svammiga, ajalehega, vatiga. Kõige effektiivsem aga oli siiski Fairy.

Lõpuks käisime vanas Kaluri majas ning toitsime tema jäneseid võilille lehtedega.


 Vaatsime majakate mudeleid mere ääres.


Üldiseks lemmikuks kujunes kaunis valge majakas.


 Rääkisime, miks on majakid vaja ja kuidas rannaröövleid neid kurjasti kasutasid. Kõige lõpuks tegime pikniku,

võtsime mere äärest õnnekivi kaasa, mängisime Hiirelõksu turistide rõõmuks, tegime ühispilti puutüvest tehtud vene ääres

 ja sõitsime lasteaeda sööma. Isu oli ülihea ja loodetavasti tulid ka mereteemalised unenäod!