Esimesena meenub vahva karnevali pidu HOBUSE aasta alguse puhul. Juba hommikust alates oli tuba täis sulelisi ja karvaseid. Lapsed nautisid südamest enda ja teiste kostüüme. Hommikuringis sai igaüks end tutvustada ja rääkida kes ta on ja mis elustiili ta harrastab.
Saalis oli pidu igati karnevali vääriline, oli tantsu ja mänge ning rohket peomelu.
Sai sõbra ratsuks ette saduldada ja paarisrakendil sõpru vedada, tantsida, laulda ja kõige lõpuks komme käpuli püüda.
Tänu Annabeli perele, kes meile selle mõtte juba eelmine aasta välja pakkus, sai teoks Teatri-ja Muusikamuuseumi külastus 23.jaanuaril. Käredat pakast trotsides asusime teele ja et asja põnevamaks teha läksime üle Toompea. Veendusime, et Eesti lipp ikka lehvib Pika Hermani tornis ja Toompea loss seisab vapralt püsti. Tee viis meid mööda Kiek in die Kök śt. Lapsed said teada, kuidas torn eesti keeles kõlab (vaata kööki). Muuseumis võttis meid lahkelt vastu Annabeli vanaema, kes meid muuseumis juhendas. Kolmandal korrusel ootas meid saal, mis oli täis vanu ja veel vanemaid muusikariistu. Tutvusime erinevate klaverite ja klavessiinidega. Nägime, kuidas töötab orel (mis on pillide kuningas) ja proovisime, kuidas vanasti oreliposid pidid õhku sõtkuma. Lapsed said teada, et polegi nii kerge orelit mängima saada, palju kergem oli õhku orelitorudes puhuda (väikesed näidistorud). Igal pillil oli oma ajalugu, mis küll vaevalt lastele meelde jäi aga mingi teadmisepisik kindlasti külge jäi. Annabeli vanaema pillimängu saatel laulsime kõlavalt "Põdra maja" (üks laul, mis kõigil kindlalt peas on). Edasi liikudes jõudsime rahvapillide tuppa, kus ka lapsed said suupilli, kannelt ja muid vahvaid pille proovida. Lausa orkestri saime kokku ja kordamööda siis dirigendid juhatasid seda pillikoori.
Aga kui muuseum juba vanas keskaegses majas on, siis ei saa tornidest üle ega ümber. Mõnel poisil oli raske pillidesse süveneda kui kuulis, et on plaan ka torni minna. Torn polnud just kõrge aga astmed olid hiilgama kõrged. Torni aknast avanes vaade Pika Hermani tornile. Üles minna oli raske aga allatulek oli lausa seikluspargi mõõtu ettevõtmine.
Tornist alla jõudes ootas meid ees põnev muusikatund. Spetsiaalne muusikamasinate giid demonstreeris meile vanaaegseid muusikamasinaid, mis olid tänapäevaste CD eelkäijad. Lapsed nägid, mis süsteem masinate sees on ja mis neid mängima paneb. Saime ka ise proovida ühe leierkasti vänta keerutada. Muidu aga oli range keeld mitte ühtegi pilli puutuda, kuna isegi väike puudutus oleks nõudnud mitme tunni pikkust timmimist, et pill uuesti tööle saada. Muuseumikülastus jättis meile kõigile väga sooja tunde ja soovitame kõigil Teil seda külastada.
Üldse on meil Tallinnas palju toredaid muuseume. Hiljuti käisin oma tibuga Nukuteatri muuseumis, mis oli väga vahva! Soovitan kõigile, eriti meie 6-7 aastastele lastele, võtke aega ja minge perega muuseumisse!
Täna 06.veebruaril toimus lõpurühmade traditsiooniline Kristiine Linnaosa lasteaedade TALVETRALL Audenteses. Meid võttis vastu Kriss-Sass-Saa, kes alustuseks tantsis ja laulis lastega ja siis läks tõsiseks spordiks. Kahe tunni jooksul läbisime 8 punkti: hoovõtuhüpe, hüppetrallila, sabajooks, lumepallivõistlus, kaugushüpe, bowling, odavisa, kõrgushüpe. Lastest pilte tehes tuli silme ette, kuidas ma alles (4 aastat tagasi) tegin neid samu pilte sama vanadest lastest, samadest võistlusaladest ja märkamatult on mul jälle lõpurühm. Igatahes oli väga vägev SPORDIPÄEV, kena algus homseks olümpia avamiseks. Ürituse lõpetas ühine laul ja kõrrejook, mis kulus kõigil marjaks ära, lisaks veel kuldmedalid ja kringel.
Ees on ootamas palju toredaid üritusi aga neist juba järgmine kord!
Päikest kõigile!
Orelivilesid puhumas
Põnev rahvapill, viiuli sugulane
kommid Annabeli vanaemalt
autasustamine kuldse medaliga toimus lasteaias
Rivistumine enne võistlusi. Joondu, valvel ja auringile jooks läks!
No comments:
Post a Comment