Feb 23, 2014

MU SÕBRA JAOKS ON VALLA MU UKSED JA MU HING, MU SILMAD.........

........ olgu selleks siis sõber rühmas,  linnuke oksal, mänguasi või Eestimaa.
Sõbrakuu oli meil tegus nagu alati, kuid ehk veidi pidulikum ja mõtestatum.
Päästeamet kutsus  osaleme teavituskampaanias "112 lumele", millest lastega juba teist aastat osa võtsime. Suure sulaga õnnestus meil siiski nii palju lund saada, et saime suured ja uhked numbrid puudele patsutatud. Sidusime teema matemaatika ja õuesõppega, harjutasime meeskonnatööd. Kui lapsed meeskondadeks jagatud, pidid nad igaüks tegema 10 lumepalli ning nendest omakorda patsutama ettenähtud puule kas 1 või 2. Meeskonnatöö toimis suurepäraselt ja matemaatikaga on ka kõik korras. "Kui mul on kümme lumepalli ja ma patsutan 10 lumepalli puule, siis mitu alles jääb", kelle jäi alles 0 palli, oli ülesandega hakkama saanud!


 Lisaks lumeskulptuuridele toetasime kampaaniaga keskonnasäästliku eluviisi ja  propageerisime jääkmaterjalide taaskasutust, voltides ja nõeludes ajalehtedest 112.


Sõbranädala alguses avasime rühmas SÕBRA POSTKASTI, kuhu kõigil lastel oli võimalus nädala jooksul oma sõbrale kaarte joonistada.

 Kuigi tuletasin poistele mitmel korral meelde, et ka neil on olemas sõbrad, keda nad võiksid rõõmustada sõbrapäeval, jäi nende osavõtt olematuks. Nii juhtuski, et SÕBRAPÄEVA hommikul oli postkast pungil täis, kuid vaid tüdrukute süled täitusid kaartidega. Igal poisil oli vaid 1-2  kaarti tundmatult sõbralt. Vanasõna"TEE TEISELE SEDA, MIDA SA TAHAD ET SINULE TEHAKSE" pidas paika. Kuid ka ilma kaartideta oli meie Sõbrapäev meeleolukas ja magus, kuna Siim tõi muffineid ja aroonia mahla, Joanna küpsiseid ja kommi, Marleen kommi. Aitäh peredele! Kuna olime alles mõne päeva eest lugenud "Sööbik ja Pisik", siis küsisin lastelt, kas nad ei arva, et neil väikestel tegelastel on nüüd kuhjaga tööd nende suus, kui kõik selle magusa ära sööme. Lapsed arvasid, et küll nad lõpuks ära väsivad!!! Lisaks magusale üllatusele  rõõmustas Mia oma sõpru kodus valmistatud kaartidega. Sõbrapäeva lõpetas üllatus Kaialt ja Kajalt- väike Karutüdruk, kellele lapsed ise näo ja nime pidid andma. Karude koosolekul arutasime  milline sõber keegi on ja kuidas saaksid sina sõbrana rõõmustada kaaslast. Sõbranädalal mõtlesime oma väikestele sõpradele õues ja valmistasime neile rasvast ja seemnetest toidukäbi. Riputasime käbid akna taha põõsa külge, kus on tore jälgida tiivulisi sõbrakesi.  Kunstitunnis valmistasime okstest  südame, mida saab lillepotti või uksele panna.

Lasteaias sünnipäevanädal oli pidulikum kui teised. Nädal algas traditsioonile TORDIPÄEVAGA , kus lapsed said ise tordi valmistada. Suured tänud vanematele (eriline kiitus Oskari emale, kes valmistas suure karbi martsipanlilli), kes tordikaunistusi tõid. Tort sai vägev ja nagu laste pealt hiljem näha oli, ka maitsev!

 Kuid ega TORDIPÄEV vaid tordi tegemisega piirdunud. Kõikide rühmade tordid pandi saali lauale, kus iga rühm rääkis, millest nende tort tehtud ja mida see sümboliseerib.

 Nagu sünnipäevale kohane laulsid lapsed ja hiljem õpetajad Lepatriinule (maskott oli saalis) sünnipäevalaulu, tantsisid sünnipäevatantsu ja said direktor Tiiult kingitusi (suur Lego komplekt alusega ja õhupallid).



20. veebruaril käisime Lastemuuseumis muuseumitunnis "Rahvuslikud nukud".

 Saime ülevaate erinevate ajastute mänguasjadest (meiegi Kajaga näitasime, milliste asjadega meie mängisime). Tänapäeval tundub võimatu panna mingi valik muuseumisse, kuna mänguasju on nii palju.


 Muuseumiõpetaja näitas ühte eelmise sajandi alguses olevat fotot, kus tüdruk poseeris kõigi oma mänguasjadega, kokku lugedes saime neid üheksa. Küsimusele palju mänguasju lastel kodus on, ei osanud keegi vastata, kuna kõik teadsid et neid on ikka väga palju ja kokku küll lugeda ei jõua.
Tutvusime mänguasjade ajalooga ja saime teada millest vanasti nukke tehti.

 Saime teada, et muuseumil on väga palju asju, mida hoitakse nummerdatult karbi sees, mida võib avada ja katsuda vaid valgete kinnastega. Põnevad ja fantaasiarohked mänguasjad olid karjapoistel, kes puutükkidest terve karja valmis tegid. Avatud automudelite näitus pakkus põnevust poistele, küll oleks tahtnud näppe sinna vitriinide taha panna.

Ülemisel korrusel ootas meid meisterdamislaud, kus õpetaja juhendamisel valmisid laste käe all pabernukud igati rahvusliku ja piduliku garderoobiga.



 Muuseumiõpetajal oli rinnas kaunis ehe, õppisime lastega uue sõna PREES, mis on nagu sõlg aga rohkem kaunistatud. Peale meisterdamast said lapsed veidi mängida ja veel muuseumiga tutvuda. Kuid mänguaega nagu ikka jäi väheks, seega soovitame kõigil vanematel seda imearmast väikest muuseumi perega külastada, kasvõi selleks et ise tagasi lapsepõlve naasta.




Väike puhkus
 

Lastemuuseum on üks odavamaid muuseume Tallinna linnas, samas väga armas, väike ja hubane.


21. veebruaril toimus lasteaias traditsioonile Laululindude kontsert, kus iga rühma esindas väike ansambel. Teised lapsed nautisid kontserdi ja laulsid kaasa kui oskasid. Kontsert algas Eesti hümniga, mida meie lapsed kõva häälega kaasa laulsid, olime seda terve nädala rühmas harjutanud ja rääkinud kuidas käituda sellise tähtsa laulu puhul.

 






Eesti Vabariigi sünnipäevaks valmistasime uhked SÕLED (pabertaldrik, nööbid ja hõbedasprei) ja  õppisime selgeks hümni.
Jaanuaris võtsime   lastega osa Presidendi joonistusvõistlusest "Meie head Eesti asjad".  Nii nagu Vabariigi sünnipäeval jagatakse teenetemärke,  jagas direktor Tiiu kontserdil lastele presidendi tänukirjad joonistusete eest ja lasteaia tänukirjad luulevõistlusel osalejatele. Kahjuks meie üheksast julgest lapsest keegi edasi ei pääsenud (oleks pidanud ilmekamalt žestikuleerima), sest väikesed 3-4 aastased lõid oma "titasarmi", julge ning vahva etlemisega kõigile silmad ette ning lähevad nüüd edasi lasteaeda esindama. Tublid on Pilvetriinud, kes õppisid ja julgesid esitada oma kaks luuletust žürii ees! Pealehakkamine on pool võitu! Tähtis on osavõtt, mitte võit! jne

Eelmise lennu tüdrukud käivad meil aegajalt külas ja teevad  teatrit, mida meie koolieelikud rõõmuga ootavad.
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

No comments:

Post a Comment