4.märtsil käisime lastega Loodusmuuseumi muuseumitunnis "Vahvad putukad". Saime ülevaate erinevatest putukatest. Kuulasime ja vaatasime pilte nende oskuslikust peitusemängust looduses. Tihti on raske märgata putukat looduses, ta on nii taime värvi. Nägime, milline on lepatriinu tita. Oskame nüüd palju lahtisemate silmadega õues ringi vaadata. Võrdlesime putukaid ja ämblike, vahet saab teha jalgade arvu järgi. Kui te ei tea, siis las lapsed räägivad, palju kellelgi neid on. Eriti huvitav oli liblikate kogu, lastele meeldisid võõramaa liblikad, mis olid hiigelsuured ja kaunid. Näitusesaalis nägime elusaid hiidämblike ja skorpione ning saime teada, et suured ämblikud võivad elada 20-30 aastat. Vaatasime ämblikute garderoobi (kestad), mida nad vahetavad. Kui nad nii pikalt elavad, ei suuda ju ühe kuuega käia. Lastel oli võimalus küsida putukate kohta. Nüüd teame, et vaid emased sääsed imevad verd, kuna neil on energiat vaja minemiseks. Kuulsime, et ämblikud eritavat teatud ensüümi oma ohvri sisse, mida nad siis londiga tühjaks imevad ning et nad söövad tihti oma vana võrgu ära, et sellest saaks tekkida uus võrgumaterjal-taaskasutus. Ja, et sugugi kõik emased ämblikud ei söö isaseid ära, selleks peab isane olema kiire ja tark. Emily näitas meile millised ämblikud temal kodus on. Videolinal nägime suures plaanis, kuidas ämblik võrku punub ja oma ohvrit sööb. Väga rahustavalt mõjusid suured akvaariumid vahekoridorides.
Õhtul oli lasteaiahoovis vahva perepäev "TEREKÄSI EESTILE", mis oli pühendatud äsja sünnipäeva pidanud kodumaale. Sportliku orienteerumismänguga tuli täita ristsõna. Iga laps, kes raja läbis sai autasuks lipuvärvides käepaela. Seejärel oli lastel võimalus viinerit ja leiba lõkke peal sossutada. Vanemad said teed ja porgandit näksida ja tunda rõõmu laste elevusest. Seda kõike tänu Kajale, kellelt idee ja ürituse ülesehitus alguse sai.
k
Nii tublid õpetajad!
ReplyDelete