Jun 10, 2013

Rogeri miniolümpia


Maikuu teisel nädal sai meie lasteaia hoovis kuulda mitmekeelseid tervitushüüdeid. Toimus Rogeri miniolümpia, kus lapsed said mängida seitsme erineva maa liikumismänge. Tore päev oli üks osa Comeniuse projektist „Kes on Jolly Rogers?“, millega meie lasteaed kaks aastat seotud on. Olümpia, kus  oli vaja vaid head tahet ja rõõmsat mängulusti kinnistas samas ka  laste  teadmisi erinevate maade keeltest ja lipuvärvidest.  Õueala oli jaotatud maade järgi osadeks, mida tähistasid vastava riigi lipud. Igas riigis võeti lapsi vastu tervitustega selle maa keeles ja õpetati mängu, mida lapsed seal mängivad. Kuid miks just Rogeri olümpia? Roger on piraat, kes elab üksikul saarel, tal pole sõpru peale kajakas Emmeline, kes soovib teda aidata. Mõni nädal tagasi tõi merelind meie lastele kirja , kus palus aidata oma sõpra Rogerit, kes on laisk ja armastab pikutada vaid oma võrkiiges ja süüa ebatervislikku toitu. Ta palus, et lapsed õpetaks talle erinevaid mänge, mida oleks tore Rogeriga mängida. Selleks saatsid Comenius projekti partnerriigid oma liikumismängud ringi käima, et iga maa saaks teha vahva liikumispäeva lastega. Vahvaid üllatusi oli mängude seas. Norra lapsed mängivad samuti meile tuttavat mängu „Hiirelõks“, Taani „Kiirabimäng“ pakkus palju elevust, Inglismaa „Röövlijaht“ tekitas lastes veidi hirmu, Saksamaa osavusmäng „Täida laeva“ küttis kirgi oma kiiruse ja osavusega, Hispaania „Rätikumäng“ tegi palju nalja, Belgia „Krokodillid  ja haid“ nõudis kiireid jalgu. Enamuse lemmikuks kujunes siiski Eesti mäng „Pärlipüüdja“, kuna tegemist oli aarde otsimise ja püüdmisega.
Olümpia lõpetas pidulik tseremoonia sisehoovis, kus igale lapsele pandi kaela medal ja anti värskendav mahl turgutuseks. Lõpetuseks lauldi Rogeri laulu ja tantsiti laste lemmiktantsu „Gangnam style“.


 



















Laupäeva hommik keeglisaalis

Juunikuu teisel laupäeval kogunesid Pilvetriinude pered Ragnari pere kutsel Peetriküla keeglisaali. Pärast väikest soojenduse-trenni läks võistluseks lahti. Eks esialgu oli pisaraid ja kurbust, kuna  nii mõnigi väike Pilvetriinu veeretas suurt keeglikuuli esimest korda. Teises mänguvoorus olid kõik juba tegijad ja saal rõkkas ergutushüüetest. Samal ajal kahanes jõudsalt ka rikkalik toidulaud. Eriti heas mänguhoos olid emmed-issid.
Tänud Ragnari perele ja kõigile vapratele "keegeldajatele". Kõikide ühiseks sooviks jäi üritust korrata. Tekkis väike salaplaan, pidada järgmine aasta lasteaia lõpuüritus sportlikus meeleolus Ragnari isa valdustes.
Kena suve kõigile!








May 27, 2013

Ahhoi, ma uhke meremees...

Nii kui mätas kuiv, algasid meie reisid jälle metsa ja mere äärde. Aasta sees väisame linnatänavaid ja muuseume, kuid nüüd kutsub meid taas loodus.
Eelmisel nädalal käisime  Kaberneeme metsas "Otsi Otti" teadmisi  kinnistamas.

 Õppisime kuidas  puule kopsides end kaugele kuuldavaks teha,

 

 uudistasime mägra linnakut ehk koopaid,  ladusime ohumärke,  küpsetasime lõkkes vorste

ja jõime vaarikavarre teed, ehitasime okstest onni jne.





Täna käisime vastukaaluks mere ääres. Meid võttis vastu Viimsi Vabaõhumuuseum, kus meile räägiti merereostusest ja kuidas meie inimesed saaksime seda vältida.


 Lapsed pidid erinevast materjalist esemeid vees lagunemise järjekorda panema.


Sokeeriv oli see, et kilekott hävineb 20 aastaga, plasttops 200 aastaga, klaaspudel miljoni aastaga ja kui palju kahju need esemed veel lindudele ja veeloomadele teevad. Vaatasime fotosid, kus loomad olid võrkudes ja kilekottides kinni, linnu kõhtu, kus oli 30 plastesemet sees, jne.

 Usun, et see pani meiegi lapsi mõtlema ning tulevane põlvkond on juba loodussäästlikum, kui selliseid õppeprogramme pidevalt ellu viiakse. Õppepäev oli tegus-korjasime lastega prügi mere äärest (Rahu vanemad! See oli ettevalmistatud praht.).

 Ehitasime liivast vulkaani

ning  seejärel näitasid gümnaasiumi õpilased  meie lastele, kuidas soodast ja äädikast toimivat vulkaani saab teha.Lugesime lastele küll sõnad peale, et sellised katsed jäävad tuleviku.


Vahva oli ka tornaado, mida sai teha kahe kokku ühendatud veepudeliga, lastes hooga joosta vett ühest pudelist teise.
 Põnev kogemus oli proovida, mida teeb laeva masuut ehk õli veele. Selleks segasid lapsed kakao ja toiduõli kokku (mängu masuut) ja tilgutasid seda vette.



 Seejärel said nad proovida erinevate vahenditega vett puhastada- koorides veepinda salvrätiga, svammiga, ajalehega, vatiga. Kõige effektiivsem aga oli siiski Fairy.

Lõpuks käisime vanas Kaluri majas ning toitsime tema jäneseid võilille lehtedega.


 Vaatsime majakate mudeleid mere ääres.


Üldiseks lemmikuks kujunes kaunis valge majakas.


 Rääkisime, miks on majakid vaja ja kuidas rannaröövleid neid kurjasti kasutasid. Kõige lõpuks tegime pikniku,

võtsime mere äärest õnnekivi kaasa, mängisime Hiirelõksu turistide rõõmuks, tegime ühispilti puutüvest tehtud vene ääres
 ja sõitsime lasteaeda sööma. Isu oli ülihea ja loodetavasti tulid ka mereteemalised unenäod!