PLIRTS-PLÄRTS, KÄES ON MÄRTS.....

..kui see vaid nii oleks. Vanasti oli tõesti taevas sinisem ja rohi rohelisem, nagu selgub vanast luulereast.
Vabandan kõigi lugejate ees, kes meie blogi lehel on käinud ja meid ikka lugenud, et oleme sellise pika pausi jätnud.
Võtan selle kuu siis kokku toredate märksõnadega- loodusmuuseum, vanalinn ja teater.
Põikan korraks ka veebruari lõppu, kus mil meil toimus lasteaias Maoaasta karneval ja lasteaia sünnipäev traditsiooniliselt magusa tordipeoga.

Karnevali päeval oli meil rühmas tõeline loomaaed, sisinat, susinat ja urinat kostus terve päeva jooksul. Pidi jälgima vaid jalge ette, et mõnele maole peale ei astu. Saalis said kõik end õnneks tühjaks vingerdada. Rõõmu ja nalja oli nabani!
Päev enne naistepäeva käisime meie rühmaga vanalinnas. Veebruaris, kui Loodusmuuseumis käisime,

 otsustasime vanalinna pikemale jalutuskäigule tulla. Oppekäiku vanalinna alustasime Vabaduse väljakust, kus lasime meie väikesed lepatriinud üle platsi jooksu- kes kiiremini Vabaduseristini jõuab.

 Tore oli vaadata, kuidas meie putukad sellel inimtühjal suurel platsil oma jooksu nautisid. Edasi liikusime Raekoja platsi poole Vanale Toomasele lehvitama. Teele jäi Niguliste kirik ja ausammas Eduard Vildele, kelle muuseumis me sügisel käisime.

 Lapsed olid imestunud, et kus siis härra Vilde vuntsid on. Saime teada, et selle ausamba on teinud Karli vana-vanaisa. Raekoja küljes proovisime ära häbiposti rõnga ja mõtlesime mis tunne võiks  olla seista seal  terve päev linnarahva ees.

 Järgmine tore peatuspaik oli Raeapteek kuhu sisse astusime. Põnev oli vaadata neid vanasid kaale, tunda rohu lõhna ja uudistada ilmaimet, mida kõike vanal ajal ravimiseks kasutati. Eks küsige lastelt järgi, ise ei söenda siia kirjutadagi.

 Kuid kuna apteek on täiesti toimiv asutus hetkel, siis ostsime lastele vitamiinid, et nad jõuaksid rännakut vanalinnas edasi teha.

 Mööda väikseid tänavaid jõudsime Maiasmoka kohvikuni, kus Kaja oli lubanud lapsi premeerida, neid kookide ja mahlaga kostitades. Õppisime kuidas viisakalt kohvikus käituda ja see tuli meil ütlemata hästi välja.

 Kena kinnitatud, võisime ülalinna minna, see polnud sugugi kerge, sest tõus oli väikestele jalgadele ränk.

 Christoferi soovil möödusime Riigikogust ja suundusime Pika Hermani torni kõrvale, et veenduda kas tornil on uks või mitte. Meie juttu, et torni saab riigikogu hoovist, hästi ei usutud.

 Emily soovil suundusime Toomkirikusse, meie õnneks saime kena orelikontserdi, tore härrasmees näitas meil käärkambrit ja ise uudistasime vappe ning süütasime küünla heade mõtetega.

 Ja oligi aeg lasteaia poole astuda.

Matk oli pikk ja tõeline nauding ootas lapsi lasteaias, lõunasöögi- ja une näol.
 Igatahes jätkub meil vanalinnast jutte ja pilte tänaseni.
Märtsi teine nädal tähistasime emakeele kaunist kõlla, tehes iga päeva lastega jutukesi ning teatrit. Selleks said lapsed iga päev uued nukud oma mängude jaoks teha. Esimesel päeval sündis magnetteater Anni ja Antsuga,

teine päev pärlitest Tasku Timmud ja Jennyd,

 kolmandal päeval volditud liblikad ja muud putukad.

Neljandal päeval maalisime Sipsikud ja jääpurikaid ning viimasel päeval mõtlesid lapsed ise oma tegelased välja ja joonistasid neid. Lastele meeldid hommikused jututunnid ja lavastused.

Rõõm on näha, et teatripisik on meie lastel sees!
Emakeele kaunist kõla kandis meie lasteaiast kaugemale Annabel, kes vahva luuletusega sai linnaosa voorust edasi ja vapralt haigust trotsides esines lõppüritusel Estonia Talveaias.

Sel nädalal tervitasime kevade tulekut mullaste kätega. Iga laps pani endale murumätta kasvama ja lilleseemnedki said mulda pistetud. Lumi küll õues tuiskab aga loodetavasti soe päike soosib meie taimekasvatust.

Kui me ka jäime hiljaks oma muru külvamisega ja rohelisi mättaid pühadeks veel pole, siis Pilvetriinud ise on väga rohelise-täpilised. Nimelt on meie rühma tabanud tuulerõuge sadu, seda küll täiesti õigel ajal, sest eks see lastehaigus tuleb ikka enne kooli läbi põdeda. Igatahes soovin kõigile täpilistele toredat fantaasiat ja vahvaid briljantrohelisi lilli ja mustreid kehamaalinguteks.

Kaunist kevadet kõigile ja kui ka õues pole veel soe, siis soovin kõigile südamesoojust hinge!

NB! Sõbrapäeval võtsime osa Päästeameti organiseeritud üritusest- TEE LUMELE 112, et teadvustada meile ja teistele hädaabi numbri olemasolu ja tähtsust. Ilm sooosis meid, voolisime lumest numbrid ja värvisime guassiga pritsides numbri selle üle.

Vastlapäeval saime vahva kaarikusõidu ümber lasteaia. ja EEsti sünnipäeval tegime nukke ja muud.

PAADIPIDU

Meie Comeniuse projekt on edukalt käima lükatud. Toimunud on juba kaks toredat mängupidu.Peod viis läbi kajakas Emmelliine ja madrus Margus. Jaanuari alguses oli saalis mängupidu, kus kõik rühmad pidid tutvustama ühte maad mõne lihtsa ja põneva märksõnaga. Teised lapsed üritasid maad märksõnade järgi ära tunda. Lapsed olid nutikad. Piisas nimetada, et sel maal on üks vahva tegelane Mr.Bean, kui kõik lapsed naerma ja kisama hakkasid ja pakkusid Inglismaad. "Hola" öeldes, teadis nii mõnigi, et tegemist on Hispaaniaga. Taani on tuntud Legode järgi. Meie uurisime nädala jagu rühmas Norra maad, vaatasime pilte ja trolle. Lapsed mõtlesid toreda loo troll Kristjanist ja maalisid ning jpoonistasid oma trollid. Selleks andis inspiratsiooni Ragnari trollipere ning Marleeni ja Rogeri trollid. Norra trollidest me teistele rääkisimegi ja kirjeldasime selle maa mägede ja fjordide ilu ning võlu. Mängupeol laulsime Comeniuse laulu, eriti meeldis lastele räpi osa. Virgutusena sai iga rühm oma maa lipu puzzlena kokku panna. Meie lastel andis ikka Norra lippu kokku saada. Pusimist jagus hiljem toaski. Tänaseks pidi iga rühm tegema paadi, milega Roger saaks minna sõpru otsima. Ragnari isa tõi meile laeva põhja, millele panime masti ja purjed, lapsed värvisid meie sõprusmaade lipud, Emily tegi Rogeri ja kajaka, Lee papagoi, Mia rooli.Paat sai ilus. Tänasel peol esitlesid kõik 6 rühma oma paate ja lasid need vette. Eks meil oli ikka väike ärevussees, kas meie paat ikka vee peal püsib. Püsis ja kuidas veel. Kui paadiesitlus läbi ja laulud lauldud, algas hääletamine. Iga rühmaõpetaja jagas oma lastele kas kivid või pärlid, millega hääletada sai. Oma rühma laeva poolt hääletada ei saanud. Seni kui lastega tormise mere mängu mängisime, sai kivikesed üle loetud. Oh, seda rõõmu, meie laev võitis ülekaalukalt. Saime üle 30 kivikese, laste rõõm oli piiritu. Saalist tagasi jõudes ootas meid rühmas ees võidusampus, mille Laura ema meile eile tõi. Aitäh! Pidu missugune! Kurb lugu on vaid see, et meie paat läheb nüüd mõneks ajaks reisima. Õpetajad, kes veebruari algul Belgiasse lähevad, võtavad selle kaasa ja võrdlevad teiste maade paate. Eks me jää ootama Emmelliinet uute sõnumitega, millega järgmisena Rogerit üllatada saame.

Head uut aastat!

Jõulupuhkus läbi, uus aasta vastu võetud ja nüüd võib jääda kevadet ootama! Eile oli meid lasteaias vaid üheksa. Tänu sellele said kõik lapsed rääkida pikalt kodustest jõuludest ja kuidas nad kõik rakette vaatasid ja lasid ning mis saateid televiisorist vaatasid. Ja mullegi õpetati "uppakamastaari" tantsu.Kõige lõpuks ütlesid lapsed oma soovid uueks aastaks. Väikesed filosoofid nagu nad on, soovisid enamus lapsi HEAD ELU. Mida see täpsemalt tähendab, teavad nad ise (kelle on tähtis, et ema-isa kodus oleks, kes tahab terve olla, kes hea laps, jne) Pikendasime oma pühi sellega, et jätsime 3 pakki jõulupäeval avamata. Oh seda rõõmu, saime toredad lauamängud. Eilne päev mööduski uute mängude tähe all. Mängisime kõik mängud mitu korda läbi, et reeglid kenasti selgeks saaks. Lemmikuks kujunes piraadimäng, mis väga ajakohane, sest osaleme on rühmaga rahvusvahelises Comeniuse projektis. Selle raames kasvatame ühte erakust piraat Rogerit oma eeskujuga. Järgmine nädal, 9.jaanuaril peamegi saalis toreda mängupeo antud teemal. Loodame, et lumi uuesti maha tuleb ja saaksime talverõõme nautida.

Jõulu askeldused.

Ongi siis peopäev käes. Lapsed on silmnähtavalt erutunud. Meie planeeritud rahulik jõuluhommik kujunes sigina-sagina rohkeks. Klaarisime veel vana aasta võlad ja kaalusime ning mõõtsime lapsed enne suurt jõulu söömaaega ära. Kõik on kenasti kasvu ja kaalu visanud! Minu rõõmuks sõid kõik lapsed hommikusupi kenasti ära, et tunni aja pärast oleks midagi tahedamat maiustustele kõhus ees ootamas. Peolaud tuli tõesti mahe nagu olime soovinud. Emade küpsetatud pirukad ja koogid, palju puuvilja ja mõnus glögi joogiks. Enne peolauda istumist mängisime lastega ringis erinevaid mänge, mis rahutuse maha võtaks: sõnamängu, põlvepalli, jõulupudelit, jne. Kõik lapsed said enne lauda istumist välja teenitud Premia jäätise (Marti joonistus valiti Premia kalendrisse). Uskumatu, aga supile otsa mahtus päris palju näksi. Esimeste seas tühjenesid muidugi küpsise ja krõpsutaldrikud. Peale maiustamist istumise mõnusalt maha ja lugesin lastele jõulumuinasjutu väikesest varblasest, kes sooja kodu otsis. Meie tihane akna taga sai eile jõulutoidu juba kätte, kui köök meile ämbritäie saianukke andis, ning lapsed need pisikesteks tükkideks mudisid. Et ikka isu ja und jätkuks tormasime siis koos õue. Seal lastel tegevust jätkub. Talv on ikka lõbus aeg õues möllamiseks! Uskumatu, kuid ka lõunasöök mahtus lastele sisse ja und norskavad nad praegu mu kirjutamise saatel mõnuga. Nii, et meie oleme õhtuseks peoks valmis. Peale pidu saame vanematelegi maiustusi ja eile tehtud ning kaunistaud piparkooke pakkuda. Ja mina jään homsest väikesele jõulupuhkusele (seda on hädasti vaja, sest olen siin enne jõule juba vanemate seas valede kuupäevadega suutnud segadust tekitada), et uuel aastal uue hooga jätkata. Kohtume 2.jaanuaril! Kena jõuluaega kõigile! Kaia

OOTAB, OOTAB JÕULUAEGA IGA KODU, KOOL...

Meiegi lastega ootame ja valmistume jõuluõhtu tulekuks hoolega. Kuusk ja tuba on kaunistatud, isegi õu. Panime lastega veidi kõrgema äärega pakktaldrikule vee ja sinna sisse puistasid lapsed sügisel korjatud lehti ja erinevaid lilleõisi. Papptaldriku panime ööseks õue ja järgmine päev oli vägev õueehe olemas. Tehke kodus järgi! Toa aknale panime pabervitraazid, lapsed vajutasid tooriku tühjaks (Karli ema kunagi ammu-ammu tõi meile toredad paberkaunistused) ja tühjadesse akendesse kleepisid lapsed värvilise siidipaberi. Koridori aknale tegime PVA liimist kaunistused. Kaia tegi liimiga kilele lumehelbe kuju ja lapsed puistasid sinna sädelust peale. Mõni päev kuivamist ja läbipaistvad kaunistused ehivadki nüüd akent. Kaja tegi sama töö looduslike vahenditega. Lapsed panid põdrasambliku PVA sisse. Jälle kerge ja tore kodu kaunistame idee!
Rühmatuba kaunistavad Lee ema heelgeldatud südamed ja lumehelbed.
Jõulukaardid hoopis õmblesime seekord. Lastele oli väga põnev nõelaga august-auku torgates kuuseke kaardile teha.
Kui tõime keldrist kuuse, olid lapsed algul lausa pettunud. Miks meil pole päris kuusk?! Pidin siis seletame, et selleks 2 nädalaks pole ju mõtet kena kuuske metsast maha raiuda. Kuid kui ehtima hakkasime, oli laste rõõm tagasi ja kuusk sai meil kaunike. Laulsime  talle "Oh, kuusepuu, oh kuusepuu..." ja oligi kõigil tore olla.
Osaleme oma rühmaga "Loom, lind ja inimene kunstikonkursil" ja Kaja  Austriast saadud ideest valmisid meil kiviskulptuurid loomadest. Et asi meeldejäävam ja põnevam oleks, pidi iga pere oma looma (loosi tahtel) kohta ka väikese jutu koostama. Palju vahvaid jutte tuli! Tuleval esmaspäeval vaatame loomad üle, loeme jutud ette ja saadame siis tööd näitusele. Kuid me ei hooli vaid kivist loomadest, lindudest. Viime lastega meist järele jäävad sobivad toidujäägid lindudele. Joanna-Liisa vanaema tõi lausa suure nõu teradega ja riputas selle akna all oleva põõsa otsa, et ka nädalavahetusel linnud nälga ei jääks. Meie paneme omad saiatükid töömees Sulevi ehitatud linnumajja.
Päkapikud käivad meil usinalt, oleme ju väga tublid. Kuigi tuleb tunnistada, et eile kohutasid lapsed oma kisa ja kiusuga küll päkapikud kaugele eemale ja nii nad jäidki tulemata. Seeeest täna on kõik jälle illikukud. Ehk seda ka sellepärast, et täna on muinasjutupäev ja lugesin lastele jutu, millest jõulud üldse alguse said ehk "Jeesuse sünd". Meil oli olemas ka makett, mida lapsed lähemalt silmitseda said ja uurida, kus ikka väike Jeesuslaps sõimes oli. Laulsin lastele  "PÜHA ÖÖ", et nad teaksid jõulude ajal, millest see laul räägib. Laul ilmestas tänast muinasjuttu väga! Kuigi kvaliteedi üle saab nuriseda, sest ma  pole siiani veel oma häält  tagasi saanud ja seega kõrgeid noote kuulda oli ehk kole. Kuid lapsed on nii tänuväärsed kuulajad, ei nurise millegi üle!
Küsisin ka lastelt, nüüd kui oleme nädal aega jõuludest ühte ja teistmoodi rääkinud, mida nemad arvavad MILLISED ON JÕULUD?.
Siit sellised arvamused:
LAURA- Jõulud on rahulikud õhtud.
JOHANNA- Kelgutatakse ja kaunistatakse kodu.
EMILY-  Jõulud on see koht, kus on kõik valge ja siis on rahu majas.
KARL- Kuusele pannakse tuled, külalised tulevad ja puhatakse koos.
EMMA- Minu Hingelind ütles, et kui me näiteks paneme lambid põlema, on ilus ja kui paneme ilusad "salvetid" lauale, on ilus. Ja siis läheme issiga ja ostame kuuse.
MIA- Kuusk on toas ja tuleb jõuluvana.
ANNABEL- Pannakse küünlad põlema, tehakse pidu, tantsitakse ja lauldakse. Kuusk tuuakse ja hakatakse ehtima.
LISETTE- Küünlad pannakse põlema ja ehitakse kuusk.
CHRISTOFER- Kingitusi saab ja kuuse otsa pannakse täheke ja saluuti lastakse (Gregor ütleb vahele, et ei lasta, vaiskelt peab olema).
MARLEEN- Hingelind ütles, et ollakse vaikselt ja ehitakse kuusk ja puhkepäevadel saab emme, issiga koos olla.
HANNA- Päkapikud käivad.
DARINA- Pidzaama pidu ja ball on. See on selline vene pidu.
GREGOR- Päkapikud toovad heasid asju, magusaid asju ja veel muid asju (Christofer ütleb vahele, et juurvilju toovad ka). Puuvilju ikka, hästi väikeseid puuvilju.
RAGNAR- Jõulude ajal ollakse vaikselt ja kelguga lastakse mäest alla ja suusatakse.
KEVIN- Lumi on maas ja iga päev sajab lund juurde.
MONA-Jõulud on kuuse kaunistamine.
Mitme lapse jutust välja tulnud Hingelind on väike linnuke, kes elab meie sees ja kes avab teatud hetkel laekaid ja temaga saab rääkida, kui hästi vaikselt olla. "Hingelind" raamat meeldis lastele väga ja nad enne magama minemist nüüd räägivad oma Hingelinnuga. Jõulud ongi ju selline aeg, kus tuleb veidi vaiksem olla , kuulata ennast ja teisi enad ümber.
Käisime Kajaga  3.detsembril Knutiaias päkapikuks, kus juhendasime Perepäeval meisterdamistoas lapsi.
Meie kuulasime lastega SOS Lastekülast tulevat häält ja ostsime toredaid Lotte kaarte, millega aitasime ilma vanemateta kasvavaid lapsi.
Toredat jõuluaja algust kõigile!

Rahu, armastust ja lootust Teie Hinge!

Mäng muusika saatel

... sellist nime kandis tänane muusikatund Estonias. Läbi paksu lume ja trolliga õõtsudes jõudsime õigeks ajaks teatrisse. Ees ootas meid juba Christofer, kes on pikalt haiguspuhkusel olnud. Lastel üllatus ja rõõm oli suur. Veidi peale meid jõudis emaga kohale tänane sünnipäevalaps Romet. Peale väikest saginat saime  end mõnusasti Palmiaias sisse seada. Laste arvates oli see nagu dzungel. Kaunis kostüümis näitleja viis meid kõigepealt pimedasse teatrisaali, kus laste plaksutamise saatel järjest tuled süttisid. Saime uudistada orkestriauku ja uhket saali kauni laemaalinguga. Kui ringkäik tehtud, läksime tagasi saali, kus algas mäng muusika saatel. Läbi laulu ja  nalja räägiti lastele kuidas tuleb teatris käituda. Näitleja küsimuse peale, kas lemmikloomi tohib tetarisse kaasa võtta, näteks rotti, vastas Siim kõva häälega: "Ei, mulle  rotid ei meeldi!". Ja Paul -Erik teadis vastust küsimusele, kas teatris mängida tohib, et :" Laval ikka tohib!". Nutikad lapsed meil. Pildimängu ajal teadis Laura täpselt, mis on operet: "See on see, kus inimesed joovad veini, laulavad ja tantsivad ja siis abielluvad!", sellega olid näitlejad päri, et eks ta tihti nii ole jah. Kena näitlejanna abiga tutvustati lastele näitlikult balleti, opereti ja ooperit, ning kui siis ooperi ajal panid  enamus lapsi kõrvad kinni ja  küsimuse peale, kas meeldis, vastasid ausalt: "Ei, kisasid nii kõvasti". Lapse suu ei valeta!
Kõige lõpuks sai igaüks suu magusaks ja end võluda printsessiks, printsiks või kuningannaks.
Tagsitee läks juba palju aeglasema sammuga ja bussis pidi vaaatma, et keegi tukkuma ei jää. Kuid lasteaias tuli kõigil  jälle elu siss, kui lapsed nägid, et lõunaks oli lemmiksupp frikadellidega ja üllatuseks  Rometi lahe Angry Birds`i sünnipäevatort. Laulsime Rometile ja kui ta oli oma salasoovi välja mõelnud, võis ta küünlad ära puhuda. Palju õnne Romet!

Aga see pole ju üldse veel kõik. Kui meie ära olime olid päkapikud käinud aga meie neid ei näinudud, nägime ainult kingipakke, nüüd me hüppasime rõõmust lakke. Peale magamist uudistame, mis meil seal on.

Laske pillid hüüdma...

Nädal lõppes ja uus algas meie lastel väga kultuurselt. Reedel olid lasteaia saalis külas kaks Hiiumaa rahvariietes tädi , kes näitasid lastele väga põnevaid pille, mängisid toredaid lugusid ja lasid ka lastel pille proovida. Toon ülevaate vestlusest lastega, mis neile meeldis ja meelde jäi. See on väga ülevaatlik ja põhjalik ja siit saate Teie, armsad lugejadki, teada, milline meie rahvapilli hommik oli.
RAGNAR- meeldisid pillid, kulbipill eriti, ta oli nii vahva. Seda pidi hammastega kinni hoidma.
JOANNA-LIISA- meeldis kui tädid laulsid.
DARINA- mulle meeldis, et sain pilli mängida. Lokuti oli selle pilli nimi., seda pidi pulgaga lööma.
HANNA LISETTE- tädi mängis suurt kannelt, see oli nii armas.
ANNABEL- meeldis see, et sai liigutusi teha. Viiul meeldis ka, tal oli neli keelt ja poogen oli tehtud hobusesabast, seda võib igat värvi olla.
LEE- meeldis, et sain jauramit mängida.
MIA-tädidel olid naljakad pillid. Pehmed linnud laulsid ja öökulli ja parti pidi puhuma.
MARCOS- meeldis muusika.
PAUL_ERIK - kõik pillid meeldisid, eriti pardipill.
EMILY- jauram ja viiul ja flööt meeldisid. Jauram oli tehtud limpsipudelist, traadist,korgist ja suur pulk peab ka olema.
KARL- mänguloomad meeldisid, linnud olid pillid.
EMMA ANETTE- meeldisi tädide rahvariided. Nad olid nii värvilised. Kõige rohkem oli punast, siis sinist, kollast, oranzi, lillad olid triibud.
SIIM- mulle meeldis naljaka nimega pill,  see oli lokuti.

Kui lastega õue läksime (olime ainukesed, kes tuisku ei kartnud) ja lapsed mõnuga lumes möllasid, nägin, et Mia ainukesena kõnnib mööda aiaäärt ja korjab oksi. Ta tuli minu juurde ja ütles, et nedest okstest saame nüüd jaurami teha. Kiitsin ta thet aga kahjuks oid need oksad liiga väikesed ja pehkinud.Olin ju lastele saalis lubanud, et kui leiame toreda suure oksa, teeme ise ka rühmas jaurami.