Nüüd on valguse ja rahu aeg ning aeg kõik vanad võlad kustutada. Sellest ka meie järgmised lood. September oli õueseikluse kuu. Oktoober-november oli värvide maailma avastamine. Ja sellest me tahamegi nüüd kokkuvõtted teha.
KRISS-SASS-SAA kutsus lapsed õues seiklema.
Lepatriinu Lasteaia Pilvetriinude rühma lastel algas see õppeaasta hoopis teisiti. Osalesime matkaklubi KRISS-SASS-SAA ja Alasniidu Lasteaia poolt korraldatud, terve septembrikuu väldanud projektis „Õueseiklus 2012 Harku Vallas ja Tallinnas“. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ja läbiviijateks olid rühmaõpetajad. Seiklusmängud matkaradadel korraldasid matkaklubi liikmed projektijuhi, Alasniidu Lasteaia liikumisõpetaja Urve Kuke eestvedamisel.
Kokku osales projektis 288 last Alasniidu- , Lepatriinu- , Lepistiku- ja Viimsi Päikeseratas Lasteaedadest.
Õueseikluse eesmärk oli õpetada märkama lasteaia lähiümbruse looduskeskkonda, pakkudes avastusrõõmu, looduselamusi ja seiklusi. Teha koostööd ja vahetada kogemusi projektist osavõtvate lasteaiatöötajate vahel, millega toetatakse õpetaja professionaalset arengut. Väärtustada Tallinna ja Harku Valla looduskeskkonda, tuues esile kodukoha looduses liikumise võimalused.
Õueseikluse maskott KRISS-SASS-SAA, kes on suur kollane lill, jõudis kõikidel lastel külas käia ja pikale õueseiklusele saata. Õppetöö toimus õues ja põhines aktiivõppe mängulisel meetodil. Tegutsesime nii oma lasteaia õuealal, lähiümbruse parkides, haljasaladel ja käisime külas ka ühes koduaias, kus nägime astelpajusid, viinamarju, kuumaasikaid valmimas ja saime neid ka suhu pista. Me ei hoolinud ilmast! Lapsed olid valmis ka tuule ja vihmaga seiklema-peaasi, et põnev oleks!
Igal reedel pidasime putukadiskot ja lapsed tegid õues kunsti loodusega, millest sündis maastikukunst .
Kividest, lehtedest ja okstest sündisid tigu, liblikas ja sipelgas, lisaks laste fantaasialoomadele.
Projekti toel saadud putukaluubid, väike ilmajaam ja muud materjalid võimaldasid lastel uurida, mõõta, võrrelda ja selle kaudu taas targemaks saada. Õppisime tundma puid lasteaia õuel, viljapuid koduaias, puid, põõsaid metsas.
Vaatlesime nende lehti, vilju ja võrasid ning püüdsime nende järgi puudele nimed panna. Sellest sündis tore mäng, mida lapsed ikka ja jälle mängida tahavad.
Siin mõned meie laste lemmikmängud:
1. Arvutamise mäng „Pane hiiglane riidesse“. Vajalik suur täring. Iga laps peab õpetaja ülesande peale leidma õuealalt 6 kastanit, käbi, kivi, lehte, kastanikoori vms. Lapsed istuvad ringis maas (meil istusid õuesõppe ringis pakkudel), õpetaja joonistab suure kleidi maapinnale, millele teeb nööbikohad pulgaga. Seejärel veeretavad lapsed kordamööda täringut ja peavad vastava arvu „leitud varandust“ panema nööbi kohtadele. Mäng käib seni, kuni kleit „nööbitud“ saab või kuni materjali jagub.
2. Mälu ja keele arendamise mäng „Läksin metsa ja nägin“. Esimene laps ütleb “Läksin metsa ja nägin kuuske“, teine ütleb „Läksin metsa nägin kuuske, mändi“, kolmas „Läksin metsa nägin kuuske, mändi, pihlakat… “. Mäng sobib hästi puude nimetuste kinnistamiseks ja mälu arendamiseks. Alguses väga raske, kuid mõne aja pärast saavad kõik lapsed hakkama.
3. „Leia õige puu“. Seda mängu mängisime nii õues kui toas. Meie õuealalt tuttavate puude viljad olid laste ette pandud. Õues pidid lapsed leidma teerajalt nende ette laialilaotatud lehtede või viljade seast õige ja viima selle õige puu juurde ( kibuvits, pihlakas, pärn, mänd, kuusk, kastan).
Toas mängisime nii, et lapsed istusid poolringis toolidel. Põrandale oli laotatud puude viljad. Seinale oli kinnitatud puude pildid ning nende all ümbrik teibiga, see oli puu pesa. Iga laps sai ühe puu lehe, ta pidi leidma õige vilja ning panema mõlemad siis puu pessa. Teised lapsed vaatasid, kas on õige või vale. Mängisime ka nii, et õpetaja ütles puu nime ja laps pidi leidma endale vastava vilja ning lehe ja need ümbrikusse panema.
Tutvusime ka herbaariumi tegemisega, sest igalt seikluselt tõime kaasa mõne taime , mille kuivatasime ja tema õige nime välja uurisime. Õuest kaasa toodud loodusaardeid kasutasime muinasjuttude lavastustes. Sündisid puulehe nukud ja nendega koos ka muinaslugu nende seiklusest.
Kahel korral sõitsime ka kaugemale. Meie traditsioonilisel õppesõidul Vääna randa uurisime, mis sealses metsas omapärast on. Liivarannalt aga leidsime kirja, mis pudelipostiga randa uhutud oli. Piraadiaarde leidsid lapsed sügavalt liiva seest. Oh seda rõõmu ja silmade sära.
Siis istusime ja vaatasime metsast merele ja mõtisklesime, kuidas hoida ja kaitsta meid ümbritsevat imepärast loodust. Teine väljasõit viis meid Tabasallu Aura terviserajale. Siin oli hoopis teistsugune mets, seiklusrada piirasid lehtpuud ja eriti jäid silma sarapuud. Kahjuks olid oravad kõik pähklid juba minema tassinud. Siin oli lastel vaja nuputada, otsida, loendada, täpne olla ,meeskonnatööd teha ja seda kõike muinasjutuvestja jutustatava Pöial-Liisiga seotult.
Õueseikluse lõpetuseks kutsusime ka laste pered meiega koos tegutsema. Seiklusrada oli lasteaia õues, seda läbides pidid nii vanemad, kui ka lapsed oma nutikust ja teadmisi kasutama. Ülesannete vastused aitasid lahendada põneva ristsõna. Laste poolt küpsetatud mahekarask ja soe pärnaõietee maitsesid vihmasajust hoolimata väga hästi. Lastevanematelt saadud tagasiside oli ülimalt positiivne ja soovidega selliseid üritusi veelgi korraldada.
Õueseiklus andis lastele uusi teadmisi, kinnistas vanu, pakkus meeldivaid elamusi ja koostegemise rõõmu. Toredaid päevi jääb meenutama KRISS-SASS-SAA poolt saadetud medal .Õpetajad jäädvustasid laste abiga nähtu ja kogetu matkapäevikusse, et saaksime oma seiklust koos meenutada.
Tahame tänada KRISS-SSS-SAA-d, kes pole meie lapsi unustanud, matkaklubi- ja projektijuhti vanemõpetaja Urve Kukke, kes KIK-i toel põneva ja õpetliku seikluskuu meile võimaldas.
No comments:
Post a Comment